Minu ajalugu ja gameri sünd part 4

Nonii, nüüd räägin teile, kuidas minust Sonicu fänn sai. Oli selline päikesepaisteline ilm suht, issi tuli just koju ja tal oli midagi kaasas. Ta ütles et see maksis 500 krooni ja ütles et kui oled hea tüdruk ja õpid hästi siis luban sellega mängida. See asi oli aga Sega Genesis, uus konsool. ma olin WOW. Seal oli sees kaks mängu, Fifa 95 ja mingi putukamäng, mille nime ei mäleta. Seal oli üks onu ja ta tulistas granaate ja suured putukad said surma. Siis läks see tee kuhugi koopasse ja seal olid ämblikud ja muud koledad asjad :D. Siis maailm läks järsku selliseks kõrbe omaks ja liivamoodi majad ilmusid. Niipalju mäletan sellest mängust. vahepeal oli nimi isegi meeles aga nüüd jälle meelest läinud.

Fifat ka tagusin vahest aga see oli natuke raske ja ma ei viitsinud eriti seda mängida. Järgmine päev kui ärkasin nägin laua peal üht uut asja, seal oli karp ja seal peal oli kirjutatud Sonic the hedgehog. Ma alguses kartsin et kui mängima hakkan, hakkab emme riidlema aga panin selle siiski sisse. karp nägi välja selline:



ma olin nagu wow, kui äge mäng ja nii ägedad maailmad. ja see muusika. Mmm.. ma armusin sellesse mängu. Nii kiire oli ka veel. Mida kiirem oli seda mõnusam tunne oli kui kõik silme eest täie vuhinaga edasi läks :D.



Väga meeldisid need maailmad, kõik olid sellised ilusad ja värvilised, meri sillerdas, lilled tantsisid, nagu happy joy joy. Kollid meeldisid ka, omalaadsed ja huvitavalt tehtud, meenutasid päris loomi aga olid hoopis robotid. See mäng oli tegelt mulle väga tuttav sest NESil sai mängitud selle klooni nimega Somari, ehk Sonicu ja mario ristsugutis.





Sonicu rõngad ja kollid ja maailmad, aga tegelaseks Mario. See oli niiiiii raske mäng, imestan et ma selle läbi tegin o_o. Tuleb meelde hetk kohe et oli jõulud ja sain kasseti ja selleks oligi see mäng, siis sain veel sellise väikese kosmoselego ka, mille kokku vahepeal ehitasin. Siis mängisin seda Sonicut niikaua kuni läbi tegin. Issiga sai käidud sellises poes nagu Kadaka Turg. Seal oli üks onu, kes müüs neid Sega Genesise mänge ja seal sai käidud väga tihedalt kas uusi ostmas või vahetamas. ma koheselt tahtsin mängu Sonic 3, sest see oli seal kohe olemas, nr 2 aga polnud. Võtsin ära ja läksin koju kohe seda proovima. ma avastasin seal uue tegelase nagu Tails, kes sai mu lemmiktegelaseks. Esiteks ta on nii nunnu ja teiseks temaga sai lennata seal mängus. Ma olin taas wow, ma saan lennata!!



Kui Sonicuga mängisin siis imestasin miks ta kollane alguses on ja kes see punane jobu seal veel on. Seda sai ka mängitud lõpuni. Tuleb meelde kohe see asi et tagakaanel oli mainitud sõna SUPER SONIC. Mitu korda lugesin läbi ja imestasin et kas ta läheb ka superiks??? Vot see tekitas minus huvi kohe. Siis leidsin Sonicus aga Special stage maailma ja need said mu lemmikuteks. Seal tuli sinised pallid punasteks muuta ja punastele vastu minna ei tohtinud. Ka läks boonus kiiremaks koguaeg. Igakord tulevad hetked meelde selle Sonic 3 mänguga, väga palju on jutustada kohe. Esiteks tuleb meelde see kui ma seal mängus Carnival Night levelis olin, siis jäi aknal kardin ette panemata ja siis mingid onud tulid ukse taha. ma kohe jooksin peitu sest ma ei teadnud kes need on :D. Ka tuleb meelde see et oli ilus talv, olin sellises special stages mis helesinist värvi oli (nr 6) ja õues sadas paksu lund, helbed olid hästi paksud.

Ikka ja jälle sai käidud seal Kadaka Turul ja mänge ostmas, siis aga oli seal Sonic 2. ostsin selle kohe koos issiga ära ja Sylvester and Tweety ka. See oli mõnus mäng. Sai suurem osa lollitada seal mängus. Eriti meeldis selle koeraga seal lollitada, joosta ta eest ära ja ennast vastu seina taguda. Siis ma sõin mingit suppi ja jätsin mängu käima, loodsin mingit videot et tuleb. Aga tuli hoopis minu gameplay, see mis ma enne lollitasin, näitas kõik seal ära. Ma sain kõhutäie naerda ja hakkasingi neid "lindistama". Niivisi tekkis üks naljakas olukord, kus Sylvesteri tädi vms läbi seina läks. Sellega sai ka lollitatud, ta alati virutas mulle vastu pead ja ma sain surma. Siis ma jooksin vanaema sabas ja siis see juhtuski et ta läks läbi seina. Siis ma pidin seda ka sugulasele näitama :D.




Siis aga mängisin Sonic 2, see meeldis ka väga ja muusika oli ka väga hea seal. Vahest sai isegi kaasa lauldud kohe :D. Seal oli ka huvitav special stage , kus tuli rõngaid korjata ja pommide vastu minna ei tohtinud. Muidugi tegin ka selle mängu läbi. nende mängudega on naljakas asi see et vanasti tegin need mängud mitme päevaga läbi. Nüüd teen alla tunni :D. Tuleb meelde et pidin Sonic 3 ööseks käima jätma sest ma ei osanud seivida ja kartsin et pean uuesti alustama. Olin Marble Zone maailmas. Selle marple maailmaga oli niipalju jamamist, eriti selle kohaga kus kõik värisema hakkas ja pidi ruttu ruttu edasi minema, ma jäin kuhugi alati kinni ja sain surma. Siis tekkis juba lootusetu tunne. Lõpuks tegin selle ikkagi ära ja suht uhke tunne oli. Siis tuligi Carnival Nighti maailm. Seal tekkis ka üks jama, et isegi issi pidi aitama. Nimelt oli seal üks koht kus oli pöörlev tünn ja ma ei saanud sealt edasi, hüppasin küll üles ja alla a niigui suurem vahe tuli, läks see jälle kinni. Koguaeg sai aeg otsa ja sain kurjaks. Mitu päeva jamasin, lõpuks sain sealt august siiski edasi. Pärast muidugi avastasin ma imekombel et seda tünni saab liigutada vajutades üles-alla, oi ma olin ikka loll selle hüppamise varjandiga :D Siis tuli peale seda Icecapi maailm mis sai mu lemmikuks, kuna sellel on nii hea muusika. Siis arvasin et mäng saab otsa aga tuli launch base zone ka veel ja see tekitas natuke üllatusmomendi.

Vot sellised mälestused tulid nende 3 Sonicumänguga. Homme kirjutan Sonic Spinballist ja Sonic and Knucklesist ja ühest naljakast asjast veel.